Tennis
Tennist mÀngides kasutavad mÀngijad erinevaid strateegiaid, et suurendada oma tugevusi ja kasutada Àra oma vastase nÔrkusi, et saada eeliseid ja vÔita rohkem punkte.
- BaasmÀngijad mÀngivad vÀljaku tagant ja eelistavad vÀljakulööke.
- VÔrkpallurid mÀngivad vÔrgu lÀhedal ja eelistavad vÔrkpalle.
- KÔik mÀngijad kombineerivad mÔlemat stiili sÔltuvalt olukorrast.
Tennist mĂ€ngides kasutavad mĂ€ngijad erinevaid strateegiaid, et suurendada oma tugevusi ja kasutada Ă€ra oma vastase nĂ”rkusi, et saada eeliseid ja vĂ”ita rohkem punkte. MĂ€ngijad on tavaliselt spetsialiseerunud vĂ”i mĂ€ngivad loomulikult teatud viisil, lĂ€htudes sellest, mida nad saavad kĂ”ige paremini teha. Oma stiili pĂ”hjal sobivad mĂ€ngijad tavaliselt ĂŒhte kolmest tĂŒĂŒbist: baasjoonemĂ€ngijad, volleyers vĂ”i kĂ”ik vĂ€ljakumĂ€ngijad.
Baseliners, Volleyers ja kÔik kohtu mÀngijad
PĂ”hiturniiril mĂ€ngib tennisemĂ€ngija, kes eelistab lĂŒĂŒa vĂ€ravaid, jĂ€ttes endale rohkem aega reageerida oma vastaste löökidele, mitte tulla vĂ”rku (vĂ€lja arvatud teatud olukordades). Paljud kaasaegsed professionaalsed mĂ€ngijad kasutavad seda stiili enamasti.
VĂ”rkpallur mĂ€ngib vĂ”rgule lĂ€hemal, eelistades lĂŒĂŒa vĂ”rkpalli, andes vastasele vĂ€hem aega reageerida oma löökidele, selle asemel, et jÀÀda/mĂ€ngida kaugemalt tagasi tennisevĂ€ljakule (vĂ€lja arvatud teatud olukordades). Paljud klassikalised traditsioonilised mĂ€ngijad kasutasid seda stiili varem kĂ”ige paremini.
KÔik vÀljakumÀngijad langevad kuhugi vahele, kasutades nii baasstrateegiaid kui ka volleyer-strateegiaid sÔltuvalt olukordadest.
Kuidas nÔrkused ja tugevused strateegiat mÀÀravad
MĂ€ngija nĂ”rkused vĂ”ivad mÀÀrata ka strateegia. NĂ€iteks on enamikul mĂ€ngijatel tavaliselt tugevam eeskĂ€e löök ja seetĂ”ttu eelistavad nad eeskĂ€tt ning tasakaalustavad sageli oma positsiooni ja kohandavad oma positsiooni, "jookstes" ĂŒmber loogilisema tagakĂ€e, et vĂ”imaldada neil selle asemel tabada pahupidi eeskĂ€tt.
Ja vastupidi, mÔned mÀngijad, kellel on domineerivam tagasilöök, muudavad oma positsiooni, muudavad oma kÀepidet ja "kiire jalatööga" tabavad tagakÀtt allapoole, mitte mugavamalt. ..
Solvavad baasjooned ja kohtupinnad
Solvav vĂ”i agressiivne baasmĂ€ngija pĂŒĂŒab kontrollida ja dikteerida mĂ€ngu, lĂŒĂŒes vĂ”itjatele vĂ”imsaid kĂ€igukĂ€ike tavaliselt baasjoone piirkonnast vĂ”i selle tagant. Efektiivne rĂŒndav baasjoonehoidja vĂ”ib ĂŒletada paljusid vastaseid; aga vĂ”itjate poole pöördudes vĂ”ivad nad tekitada ka palju vigu, kuna nad peavad korduvalt ja Ă”igesti tĂ€itma mĂ”ningaid raskeid lööke, nĂ€iteks nurga lĂ€hedal maanduvaid vĂ”itjaid.
- VÀsimus, fookuse kaotus, palli valesti löömine ja kÔhklemine on mÔned vead.
KÔvad vÀljakud on tavaliselt parim pind solvavale baasjoonele, kes sageli tabab kÔrgema riskiga lööke. Kuid solvavad baasjooned vÔivad sageli silma paista nii rohu- kui ka savivÀljakutel.
Rohu peal saavad nad oma "vĂ”itjaid" tĂ€ita ja kiire, madal pĂ”rge raskendab vastaste tagasivĂ”tmist; samas kui savivĂ€ljakutel vĂ”ivad mĂ”ned solvavad baasjooned meeldida aeglasele ja kĂ”rgele pĂ”rkele, sest see annab neile pikema aja, et muuta oma haaret ja jalgade asendeid, et valmistuda rĂŒndavaks löögiks vĂ”i vĂ”itjaks.
RĂŒndavatel kĂ”rgustega aluspĂŒkstel on eriti eelis savivĂ€ljakutel, kuna kĂ”rged pĂ”rked maanduvad nende löögitsoonides, vĂ”imaldades neil palli puhtalt ja vĂ”imsamalt lĂŒĂŒa, nĂ€iteks Ana IvanoviÄ. 6 jalga ja 183 cm kĂ”rgusel kasutas ta Ă€ra savivĂ€ljakute kĂ”rgeid pĂ”rkeid, mis viisid 2007. aastal Prantsusmaa lahtiste meistrivĂ”istluste finaalini ja 2008. aastal kroonini. Maria Ć arapova, kes on 6 jalga 2 (188 cm), oli kĂ”ige raskem tabanud tagasikĂ€e naiste 2013 Prantsusmaa lahtised meistrivĂ”istlused tennises, kui ta karistas esimese servi Jelena JankoviÄ, toodavad tagasikĂ€e tagasi vĂ”itja.
Kui mĂ€rkate selles artiklis faktiviga, vĂ”tke ĂŒhendust Parandused·NĂ€punĂ€itedet meile teada anda. Kontrollime, parandame selle ja avaldame paranduse.
Kuidas see artikkel oli?
Kommentaarid 0
Ole esimene, kes kommenteerib.
Seotud artiklid
đŸPeauudisedTennisTennis on reketispordiala, mida mĂ€ngitakse kas ĂŒksiku vastase (ĂŒksikute) vĂ”i kahe vĂ”istkonna vahel. EesmĂ€rk on manööverdada pall nii, et vastane ei suuda mĂ€ngida kehtivat tulu.đŸPeauudisedGuto Miguel arutab treeningut Carlos Alcaraz-ga ja oma eelseisvat SĂŁo Paulo-i sĂ”prusmĂ€ngu17-aastane nooruk Guto Miguel jagab teadmisi oma treeningreĆŸiimist Carlos Alcaraz-ga Torinos ja oma eelseisvast esinemisest SĂŁo Paulo-is.đŸPeauudisedAlcaraz jĂ€tkab pĂ€rast Sheltoni alistamist Torino poolfinaalisCarlos Alcaraz alistas Ben Shelton 3-6, 6-3, 7-6(1) Torinos ATP Finals poolfinaalis.đŸPeauudisedTennis Prantsusmaal: Prantsuse Tenniseliidu rollPrantsusmaa tenniseliit (FFT) on Prantsusmaa tenniseliidu peamine juhtorgan. 1920. aastal asutatud FFT vastutab spordi korraldamise, koordineerimise ja edendamise eest kogu riigis.đŸPeauudisedTennisSee lehekĂŒlg on tennise terminoloogia sĂ”nastik.Populaarsed postitused
TennisTennis on reketispordiala, mida mĂ€ngitakse kas ĂŒksiku vastase (ĂŒksikute) vĂ”i kahe vĂ”istkonna vahel. EesmĂ€rk on manööverdada pall nii, et vastane ei suuda mĂ€ngida kehtivat tulu.Guto Miguel arutab treeningut Carlos Alcaraz-ga ja oma eelseisvat SĂŁo Paulo-i sĂ”prusmĂ€ngu17-aastane nooruk Guto Miguel jagab teadmisi oma treeningreĆŸiimist Carlos Alcaraz-ga Torinos ja oma eelseisvast esinemisest SĂŁo Paulo-is.Alcaraz jĂ€tkab pĂ€rast Sheltoni alistamist Torino poolfinaalisCarlos Alcaraz alistas Ben Shelton 3-6, 6-3, 7-6(1) Torinos ATP Finals poolfinaalis.Tennis Prantsusmaal: Prantsuse Tenniseliidu rollPrantsusmaa tenniseliit (FFT) on Prantsusmaa tenniseliidu peamine juhtorgan. 1920. aastal asutatud FFT vastutab spordi korraldamise, koordineerimise ja edendamise eest kogu riigis.TennisSee lehekĂŒlg on tennise terminoloogia sĂ”nastik.Telli, et saada uusi artikleid e-posti teel. TĂŒhista tellimus igal ajal.